Majandusaasta aruanne 2025: esitamine, nõuded ja protsess Eestis

Majandusaasta aruanne 2025 tähendab praktikas enamasti 2024. majandusaasta aruannet, mis esitatakse äriregistrile 2025. aastal. Kui majandusaasta lõppes 31.12.2024, on aruande esitamise tähtaeg üldjuhul 30.06.2025.

Allpool on koondatud selge juhend: mida majandusaasta aruanne sisaldab, millised on peamised nõuded ja kuidas aruanne e-äriregistris samm-sammult esitatakse. Tekst on mõeldud help-lehe formaadis: konkreetne, praktiline ja kontrollitav.

Kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruande esitamise kohustus on Eestis üldjuhul kõigil äriregistrisse kantud juriidilistel isikutel ka siis, kui majandusaasta jooksul ei olnud käivet või aktiivset tegevust. Praktikas tähendab see, et “nullkäibega” ettevõte ei ole automaatselt erand.

Aruanne puudutab muuhulgas osaühinguid, aktsiaseltse ning teisi registris olevaid juriidilisi isikuid vastavalt nende õiguslikule vormile ja kohaldatavatele reeglitele.

Tähtajad ja mida tähendab “6 kuud”

Majandusaasta aruanne esitatakse äriregistrile hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta lõppes 31.12.2024, on tähtaeg 30.06.2025. Kui majandusaasta on nihkes (nt lõpeb 30.06), nihkub vastavalt ka tähtaeg.

Tähtaja planeerimisel arvesta, et aruande koostamine eeldab tavaliselt, et raamatupidamine on lõpetatud ja kontrollitud. Kui ettevõttel on audiitori kaasamise kohustus, tuleb ajakavasse lisada ka audiitortegevuse aeg.

Millest majandusaasta aruanne koosneb

Majandusaasta aruanne ei ole üks leht, vaid tervik, mille täpne koosseis sõltub ettevõtte suurusest, standardist ja tegevusest. Tüüpiliselt sisaldab aruanne finantsaruandeid ja selgitusi.

• Bilanss (varad, kohustused ja omakapital majandusaasta lõpu seisuga)
• Kasumiaruanne (tulud, kulud ja majandustulemus)
• Rahavoogude aruanne (vajaduse korral)
• Omakapitali muutuste aruanne (vajaduse korral)
• Lisad (arvestuspõhimõtted ja selgitused olulistele ridadele)
• Tegevusaruanne (ettevõtte tegevuse kirjeldus ja olulisemad asjaolud)

Standardi valik (nt Eesti finantsaruandluse standard vs IFRS) ja aruande detailsus sõltub ettevõtte kategooriast. Kui on kahtlus, milline vorm on õige, tasub enne koostamist see selgeks teha.

Aruande koostamise protsess samm-sammult

1. Algdokumentide koondamine

Koonda arved, lepingud, pangaväljavõtted, sularahadokumendid, lähetus- ja kuludokumendid ning muu tõendusmaterjal. Kui dokumente on puudu, tekib hiljem risk, et kanded on ebatäpsed või aruande koostamine venib.

2. Raamatupidamise lõpetamine ja kontroll

Kontrolli, et kõik majandustehingud on kajastatud ning kontod klapivad pangaväljavõtete ja muude allikatega. Paranduskanded (nt perioodikulud, laekumata arved, ümardused) tehakse enne aruande vormistamist.

3. Inventuurid ja bilansi kinnitamine

Vajadusel tee inventuur laole, sularahale, nõuetele ja kohustustele. Eesmärk on, et bilansis kajastatud summad vastaksid tegelikule olukorrale majandusaasta lõpu seisuga.

4. Finantsaruannete ja lisade koostamine

Koosta põhivormid ja lisad. Lisades selgitatakse arvestuspõhimõtteid ning olulisi summasid (nt laenud, seotud osapooled, olulised varad, erakorralised sündmused).

5. Lõppkontroll enne esitust

Enne esitust kontrolli loogikat: kas bilanss “klapib”, kas kasumiaruanne vastab tegelikule tegevusele, kas lisades on vajalik info ning kas ettevõtte andmed (periood, nimi, registrikood) on korrektsed.

Aruande esitamine e-äriregistris (RIK) samm-sammult

Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt e-äriregistri aruandluskeskkonnas. Praktikas on protsess järgmine:

1. Sisene e-äriregistrisse ja ava ettevõtte aruandluse vaade.
2. Määra sisestaja (vajadusel): juhatuse liige saab anda raamatupidajale õiguse aruannet koostada/sisestada.
3. Loo uus aruanne ja vali õige majandusaasta periood.
4. Täida aruande vormid (põhivormid, lisad, tegevusaruanne) ja salvesta vahepeal.
5. Kontrolli eelvaadet (PDF) ning tee parandused enne allkirjastamist.
6. Allkirjasta aruanne digitaalselt pädevate isikute poolt.
7. Esita aruanne registrile ning veendu, et staatus muutub esitatuks.

Allikas: RIK abiinfo “Majandusaasta aruannete esitamine” (e-äriregistri aruandluskeskkonna protsessikirjeldus).

Levinumad vead ja riskikohad

• raamatupidamine ei ole majandusaasta lõpu seisuga lõpetatud (puuduvad kanded või dokumendid)
• pangakontode ja raamatupidamise jäägid ei klapi
• inventuur tegemata või nõuded/kohustused kontrollimata
• lisades puudub oluline info (nt laenud, seotud osapooled, olulised sündmused)
• aruande periood või ettevõtte andmed valitud valesti
• allkirjastajate ring ei ole korrektne või allkirjastamine jääb pooleli

Millal tasub kasutada spetsialisti abi

Spetsialisti kaasamine on praktiline valik, kui raamatupidamine on pooleli, dokumente on puudu või ettevõttel on olnud keerukamaid tehinguid (nt laenud, dividendid, seotud osapooled, vara ost/müük). Samuti on see mõistlik, kui on auditi või ülevaatuse kohustus või kui varasemad aruanded on jäänud esitamata.

Professionaalne kontroll vähendab vigu, aitab ajakavas püsida ja annab kindluse, et aruanne on vormistatud nõuetekohaselt.

Kokkuvõte ja järgmised sammud

Kui raamatupidamine on korras ja e-äriregistri protsess on tuttav, saab majandusaasta aruande 2025. aastal iseseisvalt koostada ja esitada. Kui tekib ebakindlus, on mõistlik abi küsida enne allkirjastamist ja esitust, sest hilisem parandamine võtab tavaliselt rohkem aega.